Kohus vs lunastus

Jõulud on varsti käes ja kuigi kristlaste jaoks on jõulud eelkõige Kristuse sünni mälestuseks ei saa me kuidagi ära unustada seda, et Jeesus sündis selleks, et surra. Tundub julm, kuid tegelikult peaks see olema meie jaoks suurimaks rõõmuks.

Võtsin Jesaja raamatu kätte ja loen täna taaskord süvendatult Jesaja 1:21-31 osa, millele on alapealkirjaks pandud Kohus Siioni üle ja tema lunastus.

Selle lõigu esimesest salmist peale on selge, et jutt käib Jeruusalemmast - ustavast linnast - ja selle asukatest - Jumala rahvast ja nii linna, kui rahva langemisest. Tavaliselt ongi nii, et rahvas langeb - ja see paistab koheselt välja ka linnas. Jeruusalemma vanalinnas ringi jalutades oli selgelt tunnetatav millal sattusid ühest piirkonnast teise. Tänavate puhtus näitas selle koheselt välja (ja ei saa öelda, et kristlaste linnaosa oleks olnud kõige puhtam...)

Jumal räägib sellest muutusest, mis on toimunud - see, mis oli hea, on nüüd kõike muud kui hea - õiguse ja õigluse asemel on seal näha omakasu ja saamahimu. Või nii nagu 21. salm seda ütleb - tapjaid. Mis on siis toimunud? Mõned kommentaatorid räägivad juba 22. salmi kohta, et peamine süü lasub valitsejatel, kuid eriti hästi tuleb see välja 23. salmist. Su vürstid on tõrksad ja varaste seltsimehed: igaüks armastab meelehead ja himustab kingitusi. Eestlastel on üks hea ütlus - kala hakkab mädanema peast ja just see siin on toimunud - kõigepealt langevad juhid - loomulikult ründab saatan neid ka kõige rohkem, kuid see ei ole vabandus - ja juhtide järel alama astme juhid ja sealt üha edasi ja edasi.

Siiski... sedasorti langemiseks on vaja alati vähemalt kahte inimest - üks, kes altkäemaksu vastu võtab ja teine kes seda annab. Mitte, et ma tahaksin hirmsasti õigustada neid juhte, kes otsustavad nii, nagu neile kasulikum on, aga mulle tundub, et need nn "tavalised inimesed" ei muretse just üleliia palju selle pärast, et nende teod ja suhtumised kõige õigemad oleksid. On nn "pugejaid", kuhu kuuluvad ka need "meelehea" pakkujad. Tänases koguduses ei ole asi mitte niivõrd rahas, vaid pigem selles, et kui sina teed nii, nagu mulle meeldib, siis mina luban sul selle teise asja teha nii, nagu sina tahad. Ja kui selline suhtumine levib, leiab juhi kohal olev inimene ennast lõksust, millest väljapääsemine ei ole just eriti lihtne.

Teine oluline grupp on neid, kellel on lihtsalt "savi" - neile võib see olukord küll kummaline tunduda, kuid kuna nad tunnevad, et nemad midagi muuta ei saa, siis ei tee nad ka midagi. Ja saatan muidugi rõõmustab, sest kogudus ei tegutse täiel määral (isegi mitte osalisel määral) evangeeliumi kuulutamisega, vaid omaenda taskute täitmisega.

Ja see on midagi sellist, mis Jumalale ei meeldi ega saagi meeldida. Kui tema lapsed tegelevad mingi jamaga selle asemel, et olla koos temaga, kui tema lapsed käituvad nii, nagu ei oleks neil isa ja isal häid plaane nende jaoks läbi terve igaviku, siis on see ilmselt üheks suurimaks solvanguks üleüldse.

Siin on siiski veel üks huvitav nüanss - oleks arusaadav, kui inimesed vahetavad tulevase au praeguse vastu, kuid alates 24. salmist räägib Jumal sellest, et Ta hoolitseb selle eest, et seda praegust au ka just eriti palju ei oleks. Ma pööran su vastu oma käe...


Ja tulemus? On hea, et Jumal on halastaja ja armuline - Siion lunastatakse kohtu ja tema pöördunud õigluse läbi... Ja seda hoolimata sellest, et me tunneme häbi ja piinlikust oma tehtud valikute pärast.

Issand, aita mul olla koos Sinuga, et ma teaksin ka mineviku valikutele vaadates ja nende üle häbi tundes, et Sina oled minu sõber.